Olen kohanud hulgal entusiasmi, mis lubaks olemast tehisintellektil meie
ühiskonna tuleviku lootuse tõrvikuks. Paraku pean ma teie entusiasmi jahutama.
Väide 1: tehisintellekt ei järgi lootust vaid loodud mustrit.
vastuväide 1: kõik senised IT loodud sedöövrid on rajatud seniloodud
inimfantaasia põhjal.
Väide 2: tehisintellekt ei loo midagi uut
vastuväide 2: loob, vastavalt etteantud mustrile
väide 3: tehisintellekti loomingul puudub sisu, tähendus
vastuväide 3: TÕSI
Olgu, te olete mulle näidanud pilte, mis meenutavad kuulsate kunstnike teoseid,
ent ometi, mis on nende piltide tähendus?
Aga nüüd, et mitte pikemalt teid piinata, ma palun teil esitada TI essee, või
romaan vms. Mitte mõni pophop muusikapala,'i love you, cose i hate you'. Ma
palun, midagigi, päris asja.
Teil ei ole seda, kuna TI ei ole loominguline, pole kunagi olnud. Üksnes
algoritmid, tuvastamaks mida te teadsite juba alguses.
Seega, ma palun, jätkem TI ülistamine, seda pole olemas. Nagu Jeesus omal ajal,
olla tõusnud surnuist.. Täna olla TI tõusnud üle inimmõistuse.
khmm.. õigupoolest see kõlaks lausa seksikalt, senimaani allasurutud IT
kangelane, Jeesus, IT ise.
Läksin mina reede õhtul Valli baari. Nagu tavaliselt, rahvast puupüsti täis,
istumiskohta pole.
Siiski siiski, märkasin ühte tühja tooli, mille ees oli tühjaks joodud klaas.
Küsisin kõrvalistuva härra käest, et kas koht on vaba. Seletas, et tema ei tea,
oli siin üks naisterahvas, aga rohkemat ei tea.
Ütlesin, et sellisel juhul istun siia, ning juhul kui naisterahvas peaks oma
kohta tagasi soovima, siis loovutan selle talle. Ühiskondlik kokkulepe
saavutatud, istusin ja tegelesin oma joogi rüüpamisega.
Mingil hetkel ilmus tagasi tooli (koha) eelmine omanik. Küsisin, et kas te
soovite oma kohta tagasi. Vastas see naisterahvas, et kui ma talle joogi välja
teen, võib ta ka püsti seista.
Vastasin, et sellistel tingimustel ma vabastan koha. Sain kohese ja otsese
hinnangu, et ma olen mats.
Üsna hiljuti potsatas minu postkasti äriline ettepanek postitada minu blogi sisu
hulka sisuturunduslik artikkel.
Olin sellest ettepanekust ütlemata meelitatud. Esiteks selle pärast, et see
oleks minu esimene kord, teiseks see, et mingi raha on märganud minu blogi.
Mulle lubati, et kirjutise vorbib valmis 'asjatundlik kirjanik, lähtudes teie
saidi nišist ja sihtrühmast'. Lisaks mainiti kõrgeid standardeid mida minu veebileht pakub ja mida nemad ühtlasi vastu pakkuda saavad. Hmm, B2B?
Järgnevatest emailide vahetustest selgus, et minu veebilehe vastu tunneb huvi
kasiinoärindus. Kas tõesti, mis mõttes? Et minu lugejad, vähesed nagu nad on,
läheksid minu blogi lehel avaldatud teksti mõjutusel kasiinosse? Mind on kas
alahinnatud või ülehinnatud, ma isegi aru ei saa.
Kasiinodest üldisemalt
Kasiinod müüvad sulle emotsioone ja lootust. Nad ise opereerivad puhtalt
matemaatikal. Kasiinode kasumimarginaal ei ole suur, aga piisav, kui on
piisavalt kliente. Ja nagu ma hiljuti kuulsin, on kasiinode aeg hääbumas. No
kindlasti mitte lõplikult, aga kehvad ajad on nendelgi.
Kasiinode alternatiiv oleks loterii, ent loterii ei paku teenindust ega õdusust,
mida kohtad kasiinosse sisse astumisel. Loterii samas, võimaldab jääda
suhteliselt tundmatuks.
Mis oleks veel võimalusi kiirelt rikastumiseks? SMS laen muidugi. Raha kohe
kätte, maksad hiljem jupikaupa, ei mingit õnnemängu.
Ühiskondlik vastutus
Ma ei leia, et peaksime ära keelama kasiinod, loterii või sms laenu, ent leian,
et nende äriharude võimalused peaks võrdsustuma ausa äritegevusega. SMS laenu
puhul kindlasti seda, et nende äritegevust ei peaks toetama tagatisena ühiskond
tervikuna. Loteriidel osalemise puhul võiks kodanik läbida elementaarse
matemaatika kursuse ja eksami. Kasiinode puhul maksimaalse kulutuste määra määramisel,
nende reaalse sissetuleku põhjal.
Levinud on arusaam, et lollidelt tulebki raha ära võtta, ent mina näen asja
laiemalt. Need 'lollid' on meie ühiskonna osa, teevad tööd ja maksavad makse.
Lastes röövida neid, röövitakse meid kõiki, ühiskonda tervikuna - ma ei saa seda
lubada.
Tagasi postituse alguse juurde - see blogi jääb vähemasti mõneks ajaks puhtalt
ühe ja ainuma kodaniku enda finantseerida ja sisustada.
Kui me toome uue hinge siia ilma elama, siis mõnede jaoks
võib see olla katsumuseks - et üldse tuua. Enamuse jaoks on see lihtsalt asjade
loomulik käik.
Mõnede jaoks, kahjuks, tööõnnetus.
Meil on riiklik plaan suurendada, või vähemasti hoida sündivust võrdsena
suremusega. Me premeerime kodanikke sigimise eest. Olgu. Kuid me ei saa eeldada,
et meie lapsed maksaks kinni meie võlavõtmised, täpsemalt siis meie pensionid.
Olid ajad, mil ärplesin, et minul on kaks pensionisammast: kõrvade ja kahe jala
vahel. Mul on häbi.
Lapsed ei ole meie investeering mugavaks pensioniks; lapsed on meie kohus ja
ohver meie mugavusele, jätkamaks elu mis meilegi antud. Meile anti mis saadi ja
rohkemgi veel. Usun, et peame seda tegema meiegi ka nüüd.
Rääkides teemast, ma ei poolda pilvedelt raha pillutamist, pigem strateegilist
seisukohta: meie lapsed, nende heaolu, nende haridus, andku parema lootuse kui
see oli meil.
Jah, nüüd on see käes - eestlased hakkasid laulma. Eestlased on tundnud laulu
väge, iseäranis ühislaulu väge juba mõnda aega. Laulsime ennast vabaks, laulgem
ka Ukraina vabaks.
Kordan siinkohal mõningaid jutupunkte, mida pidasin möödunud reedel, oma
sünnipäeval (et mitte ütelda meesterahva märgilisemail juubelil).
Sattusin peomelus kokku ukrainlasega, kellel oli mulle küsimusi ja kes oli
valmis kuulama, vastuväiteid esitamata. Ütlesin talle, et toetame Ukrainat igal
võimalikul viisil mis suudame.
Ühtlasi selgitasin eurooplaseks saamise tingimusi; ütlesin, et kõige esimene
asi, mis nad peavad paika saama, on lahti ütlemine korruptsioonist. Et riigis
valitseb seadus ja kodanikud järgivad seadust. Tagantjärgi meenutades mulle ei
meenu, et ma oleks maininud seda, et kodanikud ise neid seadusi vormistavad. Aga
mis sa veel tahad juubelit tähistavalt kodanikult.
See selleks.
Nüüd siis laul, mida ma palun jagada. Ukrainlastele hinge kosutuseks ja vaimu
kinnituseks. Meile eestlastele meenutuseks, et laulul on väge.
---
(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)
---
ps. .. ja meie oma rahva kaitsjatele soovin ilusat suve. suurem kingikott
ootab sügist ;)
Nagu me kuulda oleme saanud, on kohtuniku poolt määratud
trahv ajakirjanikele uudishimu rahuldamise, mitte avaliku huvi rahuldamise
tõttu.
Tegemist oli antud juhtumil ühe panga tehingutega, millede kohta prokuratuur
heitis kahtlusi, et tegemist võis olla rahapesuga. Ajakirjandus, haistes suure
raha lõhna, avalikustas kõik neile teada oleva info.
Prokuratuurile selline käitumine sugugi ei meeldinud, mille kinnituseks nad
ajakirjanikud kohtusse kaebasid, mille tulemusena kohtunik ajakirjanikud ka
süüdi mõistis.
Ja nüüd mis ma näen, on 'avalik huvi' kohtuniku isiku vastu ajakirjanduses.
Kuulge, ajakirjanikud, pidage piiri.
Ma olen väga tänulik oma riigi valitsusele ajakirjandusvabaduse eest; ma olen
tänulik ajakirjanikele, et nad seda vabadust täidavad.
Samas, kuskil kohtume mõistetega 'mõistlik' ja 'eesmärgipärane'. Kui prokurõri
ahelas on keegi jaganud teavet toimuva kohta, ei tähenda, et kõik oleks kohe
avaldamiskõlbulik. Kõik kahtlused ega süüdistused ei tarvitse vastata tõele.
Seega.. pooliku, või puuduliku teabe avaldamine võib kahjustada kohtumõistmise
kvaliteeti.
Mina eraisikuna vastutan kõige eest, mis ma teen või ütlen. Ma ootan sedasama
ajakirjanikelt: teil ei peaks olema privileege. Oleme siis kodanike riik või
mitte?
Veelkord, ma olen tänulik ajakirjanike ees nende tehtud töö eest, ent ma palun -
peenetundelisust ja jahedat verd.
