McNeo kodanikublogi

Üsna hiljuti sai ülipopulaarseks Netflixi seriaal 'Squid game'. Vaatasin selle isegi läbi, osaliselt põhjustatud sellest, et minu laps Robloxis sellenimelise mängu fänniks hakkkas.

Alustuseks olgu öeldud, et seriaal tekitas minus konfliktseid.. dääm kuidas see eesti keeles oligi, ahjaa, vastuolulisi tundeid.

Spoilerdamise, elik lõpu etteteatamise hoiatusena olgu öeldud, et peaosaline on üks vana peatselt ajuvähki surev miljonär. Sellel tegelasel hakkas igav või süümetunne või mai tea mis. Ühest küljest ta tahtis abistada lootusetuid võlgnikke, teisalt aga karistada parandamatuid - surmaga.

Mäng käib nii, et lootusetutele võlgnikele pakutakse osalemist mängus, kus nende võlad kustutatakse ja antakse lisaks hiigelsumma uue elu alustuseks. Seda, et mängus toimub halastamatu kaotajate elimineerimine, elik tapmine, osalejatele ei avaldata.

Mängu jooksul läbitakse etappe, kus osalised peavad osalema nii indiviididena, kui ka meeskonnana. Meeskonna valimisel pead olema hoolikas, et sinu oma võidaks, samas jäädeks tugevaimaks lüliks, kui läheb jälle isiklikuks.

Ehk siis, tuttavlik 'Hunger Games',  seekord Aasia soustis.

Kokkuvõtteks mis mulle meeldis:
1. värkendus Hollywoodile
2. kultuurne vaheldus
3. uus muusika (küllalt Zimmermanninist)

Sõnum seriaalist: pole selge veel.
Sõnum minult: vältigem vägivalda. Raha ega võim ei kindlusta su elu rahu ega rahulolu.

muusikat? aga palun

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

Täna või eile toimus vestlus Indrek Treufeldti ja Vilja Kiisleri vahel seoses Indreku asumisega uuele ametikohale: Eesti Presidendi avalike suhete nõunikuks.

Vestlusesse endasse ma käesolevas blogis ei süüvi karvavõrdki - ei küsimustesse ega ka vastustesse. Süüvin hoopis kommentaaridesse, täpsemalt öeldes 'algsetesse' kommentaaridesse. Ehk siis kommentaarid, mida lajatatakse 'serviti'. Need kommentaarid annavad meelsuse kogu sündmusele, elik 'rahva' arvamuse.

Seda, et rahvas tahab oma meelsust sõnadesse seada, pole minu jaoks uudis. Uudis on, et kui kähku ja kui paljud seda korraga teha soovivad. Justnagu paisu taga ootav veemass ootaks tammi pragunemist, et siis kõigi jõududega peale paisata.

Huvitav on seejuures märkida, et vestluse isikust (Indrekust) endast räägitakse marginaalselt. Veel vähem räägitakse uuest Presidendist. Aga sõnu jagub, ja oh kui palju ja oh kui kangeid.

Põikmõte, mis mul tekkis, oli see, et ehk oleks aeg kirja panna Eesti vägisõnade sõnaraamat!? CruGen 2.0, kui tohib.

Nüüd aga minu silmale kõrva (või kõrvale silma) jäänud sõnad, mis esinesid 'algsetes' kommenaarides:

* tundmatu
* muuseumitöötaja
* riigitüür
* karumõmm
* mesipuu
* kaltsud
* auvahtkond
* habemetüügas
* president
* (riigi) häbi
* jõletis
* vihkaja
* koputaja
* Maksumofskaya
* debiilikud
* häbi
* vale mahl
* usaldusväärsusetus
* loidus
* valitsusetsirkus
* klounid
* kgbiit
* värdjad
* kallutatud

Neid sõnu ei valinud ma juhuslikult, pigem nii nagu need esinesid, elavas järjekorras.

Kas tõesti Eesti tavakodanik peab oma Presidenti või tema meeskonda 'koputajaks', 'jõletiseks', 'vihkajaks', 'debiilikuks'...? Ei, see ei ole reaalne. President on ametis olnud vaid loetud päevi, ent juba on kõik selge. Minul tekib küsimus - kellele selge, mis vajalik selge?

ps. teema lõpetuseks kutsun üles kõiki keeletundlikke ja oskajaid inimesi koostama artiklit, mis koosneks eelnevalt loetletud sõnadest. Võib lisada ka mõne omalt poolt esile tõstetud sõna. Artikli sisuks oleks - ilmaennustus Eestis. Võimaitea, misiganes. Pange räigelt, häbematult, näidake Helmedele, et meite meestel on paksu verd. Näidake, et meite meestel on julgust seista oma sõnade eest, näidake oma olemust, näidake värve.

ahh.. head ööd

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)