McNeo kodanikublogi

Sündmused Iisraelis on rahva kahte lehte laiali löönud nii meil kui mujal - kelle poolt ja kelle vastu olla. Vaidlused on ülimalt emotsionaalsed ja päädivad sildistamise, õigustamise ning argumenteerimisega a la 'nemad alustasid, vaata mis nad tegid, mul on õigus vastu teha '. Pakungi siinkohal strateegia jutupunktideks neile, kes leiavad, et Palestiina lapsed vajavad kaitset. Olukorras, kus emotsioonid üle keevad, oleks kasulik arutelu, argumenteerimist ja ühise keele leidmist läbi viia kainelt ja tsiviliseeritult.

Alustuseks, enne kui ma jutuga edasi lähen, ütlen ma välja oma seisukoha, loodetavasti piisavalt selgelt ja üheselt. Ma ei poolda, ei kiida heaks, ei õigusta mitte mingit vägivalda ega terrorit, tehtagu seda usupuhastuse, rassilise puhastuse, enesekaitse või mõne muu ideoloogia nime all.

Strateegiliselt võiks see olla kõigi #CeasefireNOW aktivistide esimeseks avalauseks, tutvustamaks oma seisukohti. Teiseks tuleb ära nimetada, keda me täpsemalt kaitseme. Peamiseks ja kõige tähtsamateks on kindlasti Palestiina lapsed. Kui täiskasvanute kohta võib ütelda, et ise nad valisid Hamasi, siis lastele vanemate patte kaela määrida pole kindlasti kaasaegsele tsivilisatsioonile kohane.

Järgnev jutupunkt võiks olla ühise arusaamise leidmine ajaloolise tausta suhtes. Tänane konflikt pole tekkinud tühja koha pealt, vaid omab oluliselt pikemat ajalugu. Vaja on välja tuua põhjus/tagajärg seosed, aga vältides hinnangute andmist, kellel õigus ja kellel mitte. Pigem tuua võrreldavaid ajaloolisi sündmusi nii tänasest kui eilsest, mis hõlbustaksid sündmusi omavahel võrrelda ja analüüsida. Ka meie enda riigi ja rahva ajaloost saab näiteid tuua.

Ajaloolise tausta toomine võiks alata aastatest 1940-1950. Milline oli olukord siis Palestiinas, rahvuste omavaheline statistiline suhe ja selle muutumine. Paha ei teeks ka varasema ajaloo meenutamine, näiteks Joosua aegsete sündmuste analüüs. see tooks teemasse mõtlemisainet, kellele see maa kuulub, kellel on seal õigus toimetada. Võib kahtluse alla seada narratiivi 'juutide ajalooline kodumaa ' levinuma tähenduse.

Tänapäevastest sündmustest on hea näide Ukrainas toimuv koos Krimmi küsimusega, tuues välja nii ukrainlaste kui venelaste seisukohad. Näiteks võib tuua ka Ameerika asustamise ja indiaanlaste saatuse; vaidluse, kas tunnustamata riigita rahval on üldse mingit õigust oma maale ja elule. Meie enda rahva ja riigi ajaloost võiks tuua küsimuse, kas meid vabastati või okupeeriti, kas meid küüditati või anti tasuta tuusik looduskaunisse kohta.

Ajaloolise tausta mõistmine loomulikult ei õigusta Hamasi kuritegusid aga aitab vastu vaielda Iisraeli narratiivile 'provotseerimata kallaletungist '.

Hamasi, nagu ka teiste terrorit praktiseerivate ühenduste tegevust tuleb loomulikult ohjata ja kui võimalik siis ka likvideerida, ent üles tuleb tõstatada küsimus, mis hinnaga seda teha ja kas teistmoodi kui läbi lauspommitamise tõesti ei saa?

Ning mis peamine, kordan veelkord, me seisame laste kaitsel.

Minu ajalooõpetaja tavatses korrutada, et sõdu peetakse maa pärast. Sõdimist õigustatakse tihtipeale ideoloogia, religiooni ja muu sarnasega, aga lõppeks toimub see ikka maa pärast. Maa pärast toimub sõda praegu nii Ukrainas kui ka Iisraeli ja Palestiina vahel. Siinkohal olekski paslik üle vaadata, kellele kuulub Iisraeli/Palestiina aladel olev maalapp.

Alustagem kaugemalt minevikust, juutluse ja islami sünni aegadest, kumbagi ühisest esiisast, Aabrahamist. Aabrahami sünnipaik on tänase Kuveidi lähistel. Seal kohtus Aabraham teadagi kellega - Jumala endaga. Piiblist leiame järgneva kirjutise (1Mo12:1):

 Ja Issand ütles Aabramile: 
Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

Teisisõnu, Iisraeli ja Palestiina alad pole juutide algne sünnipaik.

Aabraham jõudis küll tõotatud maale, ent nälg sundis neid Egiptusesse minema. Egiptusest saadi tulema Moosese eestjuhtimisel ja tõotatud maale tagasitulek viidi lõpule Joosua juhtimisel. Tõotatud maaga oli see probleem, et see polnud lage ja tühi maalapp, vaid seal juba elasid rahvad. Joosuale see probleemiks polnud, senised elanikud notiti lihtsalt maha, viimseni, naised ja lapsed kaasa arvatult (Jo10:40):

Nõnda lõi Joosua kogu maad, mäestikku ja Lõunamaad, 
madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja 
hävitades sootuks kõik elavad olendid, nagu Issand, Iisraeli 
Jumal, oli käskinud.

Ega juutidelgi elu lihtne polnud, tapeti ka neid endid, kuniks sinnamaale, et roomlased nad teisel sajandil üldse minema kupatasid. Tõotatud maal vahetusid võimud, kuniks nüüdisajal teise maailmasõja järel juudid massiliselt 'koju' tagasi hakkasid pöörduma. Aga oh häda, jälle elas keegi ees. Nõnda lükatigi senised elanikud palestiinlased kahte lehte laiali. Nii umbes 80% elanikel tuli senistest elukohtadest mujale kolida. Kes vastu hakkas see ka maha tapeti.

Meile eestlastele oleks Gazas toimuv ehk paremini mõistetav kui ka meid oleks teise maailmasõja järel näiteks Hiiumaale saadetud, et küll te ära mahute, saage hakkama.

Selles valguses minul sümpaatia juutide suhtes puudub. Paistab, et nad näitavad oma palet taas ja taas. Huvitav, mitu Palestiina last peab surema, et veritasu oleks täielik. Kahju, et Hamas sedavõrd vägivaldse tee valis mida mina heaks kiita ega õigustada ei saa, ent ma mõistan neid. Vabadus Palestiinale.

Jae Deen x Karter Zaher x Deen Squad - PALESTINE WILL BE

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

Tunnete kirjeldamiseks on kirjasõna ilmselt üks paremaid meetodeid. Filmides nähtav ja kuuldav ei anna edasi tundeid - need on juurde fantaseeritavad. Kaader järgneb kaadrile ja kui sa üritad seda peatada, siis katkeb ka võlu. Kirjasõna samas võib meid viia ajatusse hetke, ajamulli, kus tunnete kirjeldamiseks aega küll.

Kirjasõna lugemisel ja kirjutamisel on aga tarvis osata keelt. Madal keeleoskus lugemisel tähendab seda, et peensused ja varjundid jäävad tabamata, ehk siis saadud pilt on udune. Madal keeleoskus kirjutamisel tähendab lihtsalt seda, et sinu raamatuid ei osteta. Keeleoskuse all mõteldakse üldiselt head sõnavara ning grammatika teadmist. Keeleoskuse juurde kuulub kindlasti ka oskus jutustada lugu. Harilikku kirjatükki võid loo kirjeldamisel sedavõrd pikemaks kirjutada, kui vajalikuks pead ja ilugi võib veidi kannatada, ent loo saad lõpuks edasi antud.

Luuletustes jooksevad nõuded tippu välja - peab valdama kõike, teadma sõnu, lauseehitust, grammatikat ja kindlasti ka loo jutustamist. Luule formaat ühest küljest justkui annab vabaduse, ent samas ka piirab. Näiteks peab luules olema mingi rütm või meloodia. Mitte lihtsalt et üks rida on teisega riimis, vaid et kogu luuletus oleks kui tervik, ka loo enda jutustamises. Neid kes seda kõike meistriklassina esitada suudaks, on vähe, aga siiski õnneks on.

Järgnevad luuletused on pärit minu kunagiselt kodulehelt. Kodulehe ühe osa moodustas erootiliste luuletuste sektsioon, kuhu külastajad said omi luuletusi postitada. Muuhulgas ilmus sinna kahe neiu omavaheline vestlus, luulevormis muidugi. Kuigi nimetatud koduleht tehnilistel põhjustel töö lõpetas, usun, et mul on voli neid luuletusi taasavaldada.

Nautige keelt, nautige loo jutustamist.

---

 Palve ...
       Ingrid

Kuula kuidas keeli minus
viimse piiri vaole vead
kuidas armastuse vilus
oma tuld mu peale sead

Tunne kuidas kisud puruks
iha-allikad mu sees
kui's mu hingetuse lävelt
taeva tõstad meie tee.

Aima kuidas lõhnab väli
minu "aias", minu peal
ja kui hullutav on süli
end kui anduma sead seal.

Vaata seda väikest! Palves
on ta puusad, Liblik, rind
kuidas armul alla andes
meeletuses sulan'd hing.

Maitse seda õhku, janust,
mille kuivaks kütnud kirg
eksi minu "huultesalus"
kao mu kehas.

Palun Sind!

---

 Kristi (pühendusega Ingridile)

Veel tähevalges voodis
sinu lõhna tunnen
käe sirutan su huuli katsuma
neid minust pehmeid, minumaigulisi
pisut minu omi - tunnen
et vaid see puudutus sind nüüd ei ärata
Ei kata tekiga
sa oled kuum ja ilus
sind murdis äsjasaanu -andnu rammestus
"Hääd ööd.."..veel sosistan
ja higimärgi juukseid suudlen, silun
sa läbi une embad mind

mu öine õnnistus

---

 Lõputa lugu
       Kristi (pühendusega Ingridile)

Kuupehme rind öös kerkimas mulle
huulte värinal lausutud soovid
jääda meestele truuks - lendab tõotus tulle
täna keelega avan su hoovid
avan soojuse soolase, mõnuja
tuled tukseldes, küüned mul juustes
oigad öösse, pea kuklasse heidad ja
metshobuna tantsid mu huultel...
 

---

AURORA - Exist For Love

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

No ei taha lõppeda see soigumine Kaja Kallase kallal, kohe kuidagi ei taha. Mäletan aega, millal skandaal tema abikaasa suhtes algas ja 'Keskpäevatunni' eestvedaja Priit Hõbesalu veel puhkust veetis ja õhus oli elektrit rohkem kui küllaga. Nii kui Hõbesalu eetrisse sai, oli kuulda tema häälest puhanud inimese häält - sedavõrd rahulikku, enesekindlat ja rõõmsat, mida pole tükil ajal olnud. Lõppeks ometi polnud tarvis midagi pastakast välja imeda, selle asemel oli skandaal laual ja veel missugune.

Algas soigumine, mis kestab tänase päevani. Võin vanduda, et tundsin Hõbesalu häälest rõõmunoote, kui selgus, kui suur on kodanike protsent, kes soovivad Kaja Kallase tagasi astumist. Eriti ärevaks läks hääl, kui oli üles lugeda väliskirjanduse allikaid, kes samuti teemat kajastanud oli. Tööd selle nimel ju tehti; iga nurga peal kisendati, et 'meil on skandaal, meil on kriis'. Oh seda rõõmu, kui see kõik peegeldust leidis.

Eriti põnevaks läks teema siis, kui selgus, et Kaja Kallas oli andnud laenu oma mehe firmale - 370 000 €. Herr isa Helme läks lausa pööraseks: kuidas küll ometi riigikogulase palgaga selline varandus kokku saadi? Selgus, et selline varandus oli tädi Kajal tööga teenitult juba enne olemas ja et tädi Kaja ei tulnudki poliitikasse raha teenima. Täiesti mõistusevastane, eksole. Kujutad sa ette, iga teine oleks sellise raha ammu laiaks löönud ja laenu peale võtnud. Aga ei, täiesti uskumatu tädi.

Nüüd, viimases 'Keskpäevatunnis' oli teemaks riigi eelarve ning ponnistused riigi võla vähendamiseks. Priit Hõbemägi ei suutnud ära imestada, kust küll selline loll mõte võetud on - kõik riigid ju laenavad, kõik riigid on võlgu, miks siis mitte ka Eesti. Kui tuli juttu Kreekast, oli Hõbemäel varnast võtta mingi artikkel, kus kajastati Kreeka tänase päeva majanduslikku olukorda. Kreekas olla majandusbuum ja inimesed väga õnnelikud. Seda aega, mil IMF Kreeka rahandusministri kohuseid täitis, ta väga ei meenutanud.

Kulla Priit Hõbemägi - Eesti ei ole nagu teised riigid. Mäletan aegasid, mis olid enne kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Kajastasin ka enda blogis mõtet, et Eesti on piisavalt tugev, et kaitsta nõrgemaid. Ei kujutanud ka ise ette, et Eestist võiks saada riik, kes võtab juhtohjad Ukraina kaitsmise teemal. Aga nii juhtus ja on juhtunud paljut muudki, mille tõttu vaadatakse Eestile alt üles kui juhtriigile.

Rääkidest võlgadest ja nende võtmisest - mis oleks kui seada Eesti üheks lipukirjaks, et 'Eesti ei võta võlgu, Eesti annab võlgu'. Täitsa ulme, kas pole?

Nüüd siis retooriline küsimus Priit Hõbemäele: keda ma peaks riigi rahaasjades rohkem usaldama, kas tädi Kajat, kes on omandatud hariduse ja tööga teeninud hunniku pappi, ega ole seda maha laristanud, või herr Isa Helmet, kes jäi vahele saatkonna rahade kõrvale kantimises, et enda mõisat ilusamaks teha?

Ühes asjas oli Priit Hõbemäel siiski õigus - praegune valitsus pole suutnud anda rahvale selgemat nägemust, kust hakkaks tulema tulu elik raha. Seda, et riigivõla vähendamisel jääks hiljem rohkem raha üle valdkondadele, kuhu seda väga vaja, pole suudetud piisavalt selgitada. Pole selgust, kuidas nüüdne rahanduspoliitika ettevõtlust ja majandust positiivses suunas mõjutaks - sooviksin ka ise seda kuulda. Ehk on liiga palju sõnu kulutatud seletamistele, selmet olla lakoonilisem, ent sisukam.

Olgugi, et Kaja Kallas üüratute intervjuude käigus on näidanud emotsioone, et nüüd kohe hakkab nutma ja astub tagasi, on ta siiski jätkamise osas kindlaks jäänud ja ma tunnustan teda selle eest.

Lõppsõna kuulub ajakirjanikele: ma saan aru küll, et töötukassa andmete järgi on vajadus ajakirjaniku ametikohale üks madalamaid, ent siiski, kas te peate tõesti oma koha säilitamiseks tootma odavat paska? Et kui muud pole, siis eneseliputajast BSH käib uue artikli jaoks küll. Ma palun, tõstke ennast kõrgemale, vaadake laiema pilguga, süüvige teemasse, olgem ausad, andke sisu, saatke Hõbemägi kukele.

Kodanik on rääkinud.

---

The Architect - Les Pensées

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)