teisipäev, 23. veebruar 2021

Suhtlesin täna venelasega, valgevenelasega

Ostud tehtud, seadsin sammud bussipeatuse poole. Pingil istus elatanud meesterahvas, kas seletas, et bussi pole juba 15 minutit tulnud, et peaks juba kohe tulema. Et aega parajaks teha, pakkusin talle vastostetud viina ja tomatit pealekaks. Ja nii meie vestlus algas.

Selgub, et elu Eestis on hea. Oli hea juba mõnda aega tagasi ja on lootust, et kestab ka edasi.

Paistab, et muurahvuslased Eestist lähemal ajal kuhugi pagema ei hakka. Me saame omavahel rahuldavalt hakkama, nende eluolu on oluliselt parem kui nende kodumaal.

Lugegem seda edulooks.

Olgugi, et leiame nurisemist nii mõnegi koha pealt, tunnevad suurrahvaste esindajad Eestis ennast kõige paremini.

Ma pole kindel, kas EKRE ametlik poliitika seda tunnistab ja toetab, et hea pole elada üksnes meil, ent mulle meeldib see.

Head Iseseisvuspäeva.

esmaspäev, 8. veebruar 2021

Kellele kuulub kodanik?

Kunst on rahva oma, kuulutas nõukogude võim. Kõik mis loodi, kõik oli kõigi omand. Nüüd ma kujutan ette, et inimene, kes tegi tegusid, kas tema tegudel oleks mingi ülekantud autoriõigus ka minule? Milline nendest õigustest oleks suurem teistest? Näiteks.. ta oli minu isa/ema, poeg/tütar, vend/õde. Et tegu on ääretult tundliku teemaga, pole mul võimalik ka praegu ühest vastust anda. Ühest otsast tahaks rahvana uhkust näidata, et meil selline ööbik laulis; teisalt on tarvis tema lähedasi hoida meedia soovimatute kontaktivõtmiste poolt. Ma proovin ja unistan, et me pole ometi 'unistuste Ameerika', kus kõik rahaks tehakse. Kus igal kannatusel on hind, kus igal ohvril lugu. Jah, mulle väga meeldiks Jaagu mälestusmärk, mulle väga meeldiks Viljandi majanduslik buum, ent kui sellega kaasneb haiget tegemine tema lähedastele, jätan selle ristiretke pigem tegemata.

teisipäev, 12. jaanuar 2021

Igavuse filosoofia

Otsides raamatukogus uut lugemist, sattusin filosoofia riiulis raamatule "Igavuse filosoofia" (autoriks Lars F. H. Svendsen). Et mul parasjagu igav oli, mõtlesin järgi proovida.

Raamatu algus ei olnud just paljutõotav. Filosoofia haridusega autor räägib sellest, et kui ta valmistus jõudeolekuks, tabas teda igavus. Tegelikult tahtis ta puhata, elu nautida vms. Aga kus sa sellega, hoopis igavus trügis peale. Mispeale otsustas autor igavust ennast uurima hakata.

Igavus näib olevat tüütu, ent ometi ohutu. Igavust on võimalik ju peletada. Õnneks ei jätnud autor jonni, vaid jätkas uuringuid. Ilmneb, et igavus on viimase paari-, kolmesaja aasta nähtus; vähemasti selles osas kui jälgida selle sõna kasutust kirjanduses. Enne seda oli igavuse tundmine eliidi privileeg. Lihtrahvas lausa kadestas eliiti, et oleks ka minul aega igavust tunda.

Nüüd on see aeg siis käes, me igavleme. Bussiga tööle sõites igavleme, ent oh päästet, meil on ju nutitelefon, kust saab populaarsemaid tiktokke vaadata. Kodus karantiinis olles vaatame Sinutorust videosid, kuidas peletada igavust. Kui sellest jääb väheks, vaatame edasi videosid kellestki, kes peletas igavust.

Paraku ei aita see meid palju. Otsime uudiseid, millel oleks uudisväärtus, tarbime selle ära ja meil on jälle - igav. Lohutame end mõttega, et kohe jõuame tööle, mis peletab igavust, ent töö ise on samuti igav. Sestap teeme tööd, et koguda raha, et minna välja lõbutsema, peletamaks igavust.

Suund ja siht on kadunud, tähendust pole. Ainus eesmärk paistab olevat muuta oma elu mugavamaks, et ei peaks poodi minema, vaid tellida toit kulleriga koju, sulistada mullivannis ja vaadata videosid kuidas peletada igavust. Nukker seis sel arenenud ühiskonnal.

Head igavlemist.


Väga igav video igavusest


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

neljapäev, 31. detsember 2020

Pandeemiad ei lõppe kunagi

Võtsin ülesandeks endale selgeks teha Covid-19 vaktsiini olemus ja toime. Olgugi, et ma teemat varem juba põgusalt mõistsin ja teadust usaldan, tekitavad viimati omandatud teadmised ja järeldused mõningat muret. Aga alustagem otsast pihta, mis asi on üldse viirus, kuidas ta levib ja miks ta kahjulik võib olla. Suure osa ametlikust infost hankisin ravimiameti, terviseameti ja vaktsineeri.ee kodulehelt. Interneti avarustest leitud linke ei hakka ma siia panema, et vältida vandenõuteoreetiku kuvandit.

Järgnev selgitus ei ole küll piinlikult täpne, ent selle eest nii lihtne, kui ma seda üldse teha oskan.

Mis on viirus?

Viirus on väga keeruline molekul. Viirust ei loeta elusa looduse hulka, kuna ta ise ringi ei sebi ega paljune. Viirus levib reeglina kehavedelike abil (sülg, higi, uriin, veri jms). Kui viirus satub kontakti oma ohvriga, ehk rakuga, kutsub rakk viiruse endale külla. Rakk loeb viiruselt saadud informatsiooni ja otsustab selle põhjal midagi tootma hakata. See miski võibki osutuda organismile kahjulikuks. Seda miskit kutsutakse haiguseks või haigustekitajaks.

Palju segadust tekitab ka viiruse ja selle tekitatud haiguse nimede segamini kasutamine. Covid-19 on haigus, mille on tekitanud viirus SARS-CoV-2. Kes mäletab HIV'i ja AIDS'i teemat, siis ka seal on viiruseks HIV ja selle tekitatud haiguseks AIDS. HIV'i vastu muideks vaktsiini veel pole, samas on ravimeid, mis pärsivad selle viiruse põhjustatud haigust.

Mis on vaktsiin?

Vaktsiin on samuti väga keeruline molekul. Vaktsiini ülesanne on panna organism tootma antikehasid, mis võitleksid kas viiruse, või selle tekitatud haiguse vastu. Traditsiooniliselt on vaktsiin nõrgestatud viirus, mis suurt pahandust ei jaksa tekitada, ent käivitab antikehade tekke. Kaasaegsemad vaktsiinid annavad organismile juhiseid vastavate antikehade tekitamiseks. Lõppkokkuvõttes hävitab viiruse või haigustekitaja ikkagi organism ise.

#Nutinupsu

Muret tekitavad küsimused.

Covid-19 vaktsiini(de) puhul on kolm muret tekitavat küsimust.

  • Esiteks ei ole teada, kui kaua selle mõju kestab. Võib juhtuda, et me jäämegi igal sügisel uut süsti saama.
  • Teiseks pole selge, kas vaktsiini saanu on nakatusohtlik või mitte. Statistika selle kohta puudub, kuna seda pole lihtsalt uuritud.
  • Kolmandaks ei tea me vaktsiinide järelmõjusid aastate pärast. Põhjus, miks vaktsiinile roheline tee anti, oli selles, et meeleheitlik aeg nõuab meeleheitlikke tegusid.

Üks mure on veel, õigemini järeldus - maailm pole enam kunagi endine. Pandeemiad ei lõppe kunagi, tuleb uus ja järgmine, mingu selleks aasta, viis või kümme. Saime õppetunni, et ohjeldamatu reisimine ning rahvarohked üritused maksavad mingil hetkel valusalt kätte. Isegi kui aasta pärast on Covid-19 suhtes saavutatud suhteline kontroll, paneb iga järgmine uudis võimalikust uuest viirusest põntsu majandusele. Tuleb hakata kohanema uue mõttelaadiga ning arvestusega, et majandust ei hoia enam üleval turism ega rahvarohked üritused.

Ühe vandenõuteooria siiski lõppu lisan. Pole võimatu, et 'metsalise märk' saabki tõeks. Sedakorda siis märgina, kes on vaktsineeritud ja kes pole.

 

Lõpetuseks tuju tõstev laul viirusest.


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

esmaspäev, 28. detsember 2020

Donald Trumpi hääbumine

Nii, umbes poolteist aastat tagasi ennustasin, et 'Donald Trump - võidab jälle'. Selgub, et ma polegi prohvet.

Donald Trump, vastupidi ennustatule, kaotas. Samas, vaadakem numbreid. Nagu Donald ise märkis, pole seni ükski ametis olev president nii palju hääli saanud. Seda numbrit tuleb siiski teatava kriitikaga hinnata: USA kodanike arv on samuti kasvutrendis olnud. Juhul, kui Donaldile meeldib numbreid lugeda, siis pole väljakutsuja samuti nii palju hääli saanud, kui Joe Biden.

Neid numbreid kutsub Donald vandenõuks. Kogu riigi meedia, üheskoos kohtuvõimuga, on tema vastu. Milline võimalus surra märtrina.

Üritas, mis ta üritas, nimetas lausa kohtunikke oma äranägemise järgi, ent vaata, nad kõik osutusid reeturiteks. Kahtlustatakse, et viimase võimalusena järgib Donald Savisaare kutsungit: Valget Maja rünnatakse. See kutsung võib endaga kaasa tuua rahutusi, lausa verevalamisi, ent üks on kindel - Donald ei ole enam president. Kui ta eriti hästi ponnistab, võib ta endale lausa terroristi staatuse omandada.

Kas Donald kandideerib veel? Väga ei. Sellistel meestel pole tuuma, mis sunniks neid peale kaotatud lahingut jalule tõusma ja uuesti üritama. Ohjah, vinguda ja viriseda, et maailm on tema suhtes ebaõiglane olnud, seda jätkab ta kuni elupäevade lõpuni.

Ent mis saab Donaldi järgijatest? Omades mõningat kogemust evangeelsete kristlaste kommuunist, arvan, et Donald unustatakse nii kiiresti kui võimalik. Prohvetite sõnumid pole ju kunagi kulla väärtusega; need sõltuvad ajast ja asjaoludest. Evangeelne kristlane ei hakka lahendama ülesannet, mis tema mõistusest üle käib. Käiku lastakse 'Issanda plaan on imeline'. Evangeelne kristlane ei saa kunagi taganeda sellest, millesse ta usub, küll aga sellest, kuidas ta seda mõistis.