esmaspäev, 27. november 2023

Haridus on investeering ja julgeolek

Tänane kirjutis on suunatud peaminstrile otseselt ja valitsusele üldisemalt. Räägin haridusest ja õpetajate palkadest.

Ütlen kohe alguses välja, et mind sümpatiseerib riigivõla vähendamine. Võlg pole lihtsalt võlg, vaid ka intressid, mis pole üldsegi meeldivad. Me pole riik, kellel oleks luksust rahadega laiutada - me peame tõesti igat senti lugema.

Sellal, kui Kaja Kallas ütleb, et meil pole raha õpetajate palkade tõstmiseks, ma tõesti usun teda. Meie majandus on habras, meie sotsiaalhoolekanne on habras, kõik on habras, igat senti loetakse, raiskamine on tabuks kuulutatud. Vähe sellest, me peame relvastuma oma igipõlise vaenlase, Venemaa vastu.

Nüüd haridusest. Minu arusaamist mööda on eestlaste haridus ainus võimalus üldse püsimajäämiseks. Meil pole tõsiselt võetavaid maardlaid, meil pole naftat, üksnes paekivipealne kiht mulda.

Meie maardlaks on ainuke võimalus meie haridus. Haridus on omaette religioon, kus lubatakse paremat homset. Teaduse areng on meile näidanud, et üleolek tehnoloogiliselt tagab ka üleoleku muudel elualadel.

Siit me jõuame mentaliteedini, milleks meile seda üleolekut üldse vaja on. Kas selleks, et ahistada neid, kes meist nõrgemad või säilitada oma rahvust. Me peame kohe alguses iseendile ütlema, et meie rahvuse säilitamine ei pea tingimata tulenema teiste hävitamise arvelt - me oleme eestlased.

Tagasi hariduse juurde - ma palun valitsusel kaaluda laenu võtmist, et tõsta õpetajate palkasid. Palk pole muidugi ainus mure, mureks on ka õpetajate ülekoormus, kuhu ongi see va koer maetud. Meil on vaja valitsuselt selget signaali, et ülekoormusega õpetajatele makstaks väärilist palka. Lisaks on meile vaja selget signaali, et see ülekoormus oma otsa saaks.

Teisisõnu, meil on vaja signaali, et me jätkame eestlase harimisega, maksku mis maksab. Haridus on meie tähtsaim, kui mitte ainuke, strateegiline ellujäämise võimalus.

Kokkuvõttes - palun valitsusel kaaluda kulutamist haridusse kui investeeringut meie julgeolekusse ja püsimajäämisesse. Kui vaja, tuleb ka võtta laenu, olgugi see sõna ise juba reformil harja punaseks ajab.

Ma usun valitsusse ja Kaja Kallasesse; ma usun, et teil on mõistus peas.