Üsna hiljuti sai ülipopulaarseks Netflixi seriaal 'Squid game'. Vaatasin
selle isegi läbi, osaliselt põhjustatud sellest, et minu laps Robloxis
sellenimelise mängu fänniks hakkkas.
Alustuseks olgu öeldud, et seriaal tekitas minus konfliktseid.. dääm kuidas
see eesti keeles oligi, ahjaa, vastuolulisi tundeid.
Spoilerdamise, elik lõpu etteteatamise hoiatusena olgu öeldud, et peaosaline
on üks vana peatselt ajuvähki surev miljonär. Sellel tegelasel hakkas igav või
süümetunne või mai tea mis. Ühest küljest ta tahtis abistada lootusetuid
võlgnikke, teisalt aga karistada parandamatuid - surmaga.
Mäng käib nii, et lootusetutele võlgnikele pakutakse osalemist mängus, kus
nende võlad kustutatakse ja antakse lisaks hiigelsumma uue elu alustuseks. Seda,
et mängus toimub halastamatu kaotajate elimineerimine, elik tapmine, osalejatele
ei avaldata.
Mängu jooksul läbitakse etappe, kus osalised peavad osalema nii
indiviididena, kui ka meeskonnana. Meeskonna valimisel pead olema hoolikas, et
sinu oma võidaks, samas jäädeks tugevaimaks lüliks, kui läheb jälle isiklikuks.
Ehk siis, tuttavlik 'Hunger Games', seekord Aasia soustis.
Kokkuvõtteks mis mulle meeldis:
1. värkendus Hollywoodile
2. kultuurne vaheldus
3. uus muusika (küllalt Zimmermanninist)
Sõnum seriaalist: pole selge veel.
Sõnum minult: vältigem vägivalda. Raha ega võim ei kindlusta su elu rahu ega
rahulolu.
Täna või eile toimus
vestlus Indrek Treufeldti ja Vilja Kiisleri vahel seoses Indreku asumisega
uuele ametikohale: Eesti Presidendi avalike suhete nõunikuks.
Vestlusesse endasse ma käesolevas blogis ei süüvi karvavõrdki - ei
küsimustesse ega ka vastustesse. Süüvin hoopis kommentaaridesse, täpsemalt
öeldes 'algsetesse' kommentaaridesse. Ehk siis kommentaarid, mida lajatatakse
'serviti'. Need kommentaarid annavad meelsuse kogu sündmusele, elik 'rahva'
arvamuse.
Seda, et rahvas tahab oma meelsust sõnadesse seada, pole minu jaoks uudis.
Uudis on, et kui kähku ja kui paljud seda korraga teha soovivad. Justnagu paisu
taga ootav veemass ootaks tammi pragunemist, et siis kõigi jõududega peale
paisata.
Huvitav on seejuures märkida, et vestluse isikust (Indrekust) endast
räägitakse marginaalselt. Veel vähem räägitakse uuest Presidendist. Aga sõnu
jagub, ja oh kui palju ja oh kui kangeid.
Põikmõte, mis mul tekkis, oli see, et ehk oleks aeg kirja panna Eesti
vägisõnade sõnaraamat!? CruGen 2.0, kui tohib.
Nüüd aga minu silmale kõrva (või kõrvale silma) jäänud sõnad, mis esinesid
'algsetes' kommenaarides:
Neid sõnu ei valinud ma juhuslikult, pigem nii nagu need esinesid, elavas
järjekorras.
Kas tõesti Eesti tavakodanik peab oma Presidenti või tema meeskonda
'koputajaks', 'jõletiseks', 'vihkajaks', 'debiilikuks'...? Ei, see ei ole
reaalne. President on ametis olnud vaid loetud päevi, ent juba on kõik selge.
Minul tekib küsimus - kellele selge, mis vajalik selge?
ps. teema lõpetuseks kutsun üles kõiki keeletundlikke ja oskajaid inimesi
koostama artiklit, mis koosneks eelnevalt loetletud sõnadest. Võib lisada ka
mõne omalt poolt esile tõstetud sõna. Artikli sisuks oleks - ilmaennustus
Eestis. Võimaitea, misiganes. Pange räigelt, häbematult, näidake Helmedele, et
meite meestel on paksu verd. Näidake, et meite meestel on julgust seista oma
sõnade eest, näidake oma olemust, näidake värve.
