McNeo kodanikublogi

Mis mind täna käima tõmbas, oli Maarja Rüüteli artikkel Õhtulehes presidendi valimiste teemal. Nimelt käis Maarja Rüütel välja idee, et presidendi võiksid valida eksperdid. Äärmiselt ahvatlev idee kui aus olla. 'Rahvas, see on ju loll ja ega riigikogu palju parem ole'.

Esimene probleem selle idee juures on see, et minu teada pole ühtegi haridusasutust, kes suudaks koolitada eksperte valimaks parimat presidenti. Mis ei tähenda, et sellist asutust ei saa tekkida, ent täna seda igatahes pole. Võib muidugi mõtelda ekspertide kogumist, ent sellegi koostamiseks oleks vaja eksperti.

Jätkan teemat personaliotsingute teemal üldisemalt. Personaliotsing, nagu nimi seda teatab, otsib persooni või isiksust, kui lubate. Paraku, enne kui jõutakse isiksuseni, elimineeritakse kandideerijad, kes ei vasta teatavatele tingimustele. Elimineerimine käib üsna lihtsalt: haridus, töökogemus ja feim. Mõistagi, põhiharidusega kärulükkajale uut ametit õpetada võib kujuneda üpriski kulukaks.

Senise, ma ütleks ameerikaliku süsteemi järgi hävivad eelkõige talendid ja isiksused. Mõnedel, väga üksikutel on õnne, ent ülejäänud hävivad. Ma ei soovi selle kordumist Eestis.

On olukordi, kus pole mõttekas pikemalt kohvitada. Kui mees suudab, teeb ja oskab, siis milleks bikiinivoor? Venitamine kolm päeva tagasi leitud kandidaadi peale kolme nädalani ei näita asutuse ekspertlust, vaid saamatust.

Ühtlasi, nii nagu Maarja Rüütel tegi ettepaneku valida president ekspertide nõuandel, teen mina ettepaneku valida personali eksperdid nende tulemuste põhjal. Ütleme viimase 2 aasta tulemuste põhjal - kas ettevõte jäi rahule või mitte. Kas töötaja jäi või lahkus, millised olid tema töö tulemused.

Juhul kui personali otsijad kurdavad, et neil on raske töö, siis ma oskan neile näidata tööd, kus reaalselt higi voolab, liitrite viisi.

Kes teab, ehk mõjubki tervendavalt.