Kunst on rahva oma, kuulutas nõukogude võim. Kõik mis loodi, kõik oli kõigi omand. Nüüd ma kujutan ette, et inimene, kes tegi tegusid, kas tema tegudel oleks mingi ülekantud autoriõigus ka minule? Milline nendest õigustest oleks suurem teistest? Näiteks.. ta oli minu isa/ema, poeg/tütar, vend/õde. Et tegu on ääretult tundliku teemaga, pole mul võimalik ka praegu ühest vastust anda. Ühest otsast tahaks rahvana uhkust näidata, et meil selline ööbik laulis; teisalt on tarvis tema lähedasi hoida meedia soovimatute kontaktivõtmiste poolt. Ma proovin ja unistan, et me pole ometi 'unistuste Ameerika', kus kõik rahaks tehakse. Kus igal kannatusel on hind, kus igal ohvril lugu. Jah, mulle väga meeldiks Jaagu mälestusmärk, mulle väga meeldiks Viljandi majanduslik buum, ent kui sellega kaasneb haiget tegemine tema lähedastele, jätan selle ristiretke pigem tegemata.