No ei taha lõppeda see soigumine Kaja Kallase kallal, kohe kuidagi ei taha. Mäletan aega, millal skandaal tema abikaasa suhtes algas ja 'Keskpäevatunni' eestvedaja Priit Hõbesalu veel puhkust veetis ja õhus oli elektrit rohkem kui küllaga. Nii kui Hõbesalu eetrisse sai, oli kuulda tema häälest puhanud inimese häält - sedavõrd rahulikku, enesekindlat ja rõõmsat, mida pole tükil ajal olnud. Lõppeks ometi polnud tarvis midagi pastakast välja imeda, selle asemel oli skandaal laual ja veel missugune.
Algas soigumine, mis kestab tänase päevani. Võin vanduda, et tundsin Hõbesalu häälest rõõmunoote, kui selgus, kui suur on kodanike protsent, kes soovivad Kaja Kallase tagasi astumist. Eriti ärevaks läks hääl, kui oli üles lugeda väliskirjanduse allikaid, kes samuti teemat kajastanud oli. Tööd selle nimel ju tehti; iga nurga peal kisendati, et 'meil on skandaal, meil on kriis'. Oh seda rõõmu, kui see kõik peegeldust leidis.
Eriti põnevaks läks teema siis, kui selgus, et Kaja Kallas oli andnud laenu oma mehe firmale - 370 000 €. Herr isa Helme läks lausa pööraseks: kuidas küll ometi riigikogulase palgaga selline varandus kokku saadi? Selgus, et selline varandus oli tädi Kajal tööga teenitult juba enne olemas ja et tädi Kaja ei tulnudki poliitikasse raha teenima. Täiesti mõistusevastane, eksole. Kujutad sa ette, iga teine oleks sellise raha ammu laiaks löönud ja laenu peale võtnud. Aga ei, täiesti uskumatu tädi.
Nüüd, viimases 'Keskpäevatunnis' oli teemaks riigi eelarve ning ponnistused riigi võla vähendamiseks. Priit Hõbemägi ei suutnud ära imestada, kust küll selline loll mõte võetud on - kõik riigid ju laenavad, kõik riigid on võlgu, miks siis mitte ka Eesti. Kui tuli juttu Kreekast, oli Hõbemäel varnast võtta mingi artikkel, kus kajastati Kreeka tänase päeva majanduslikku olukorda. Kreekas olla majandusbuum ja inimesed väga õnnelikud. Seda aega, mil IMF Kreeka rahandusministri kohuseid täitis, ta väga ei meenutanud.
Kulla Priit Hõbemägi - Eesti ei ole nagu teised riigid. Mäletan aegasid, mis olid enne kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Kajastasin ka enda blogis mõtet, et Eesti on piisavalt tugev, et kaitsta nõrgemaid. Ei kujutanud ka ise ette, et Eestist võiks saada riik, kes võtab juhtohjad Ukraina kaitsmise teemal. Aga nii juhtus ja on juhtunud paljut muudki, mille tõttu vaadatakse Eestile alt üles kui juhtriigile.
Rääkidest võlgadest ja nende võtmisest - mis oleks kui seada Eesti üheks lipukirjaks, et 'Eesti ei võta võlgu, Eesti annab võlgu'. Täitsa ulme, kas pole?
Nüüd siis retooriline küsimus Priit Hõbemäele: keda ma peaks riigi rahaasjades rohkem usaldama, kas tädi Kajat, kes on omandatud hariduse ja tööga teeninud hunniku pappi, ega ole seda maha laristanud, või herr Isa Helmet, kes jäi vahele saatkonna rahade kõrvale kantimises, et enda mõisat ilusamaks teha?
Ühes asjas oli Priit Hõbemäel siiski õigus - praegune valitsus pole suutnud anda rahvale selgemat nägemust, kust hakkaks tulema tulu elik raha. Seda, et riigivõla vähendamisel jääks hiljem rohkem raha üle valdkondadele, kuhu seda väga vaja, pole suudetud piisavalt selgitada. Pole selgust, kuidas nüüdne rahanduspoliitika ettevõtlust ja majandust positiivses suunas mõjutaks - sooviksin ka ise seda kuulda. Ehk on liiga palju sõnu kulutatud seletamistele, selmet olla lakoonilisem, ent sisukam.
Olgugi, et Kaja Kallas üüratute intervjuude käigus on näidanud emotsioone, et nüüd kohe hakkab nutma ja astub tagasi, on ta siiski jätkamise osas kindlaks jäänud ja ma tunnustan teda selle eest.
Lõppsõna kuulub ajakirjanikele: ma saan aru küll, et töötukassa andmete järgi on vajadus ajakirjaniku ametikohale üks madalamaid, ent siiski, kas te peate tõesti oma koha säilitamiseks tootma odavat paska? Et kui muud pole, siis eneseliputajast BSH käib uue artikli jaoks küll. Ma palun, tõstke ennast kõrgemale, vaadake laiema pilguga, süüvige teemasse, olgem ausad, andke sisu, saatke Hõbemägi kukele.
Kodanik on rääkinud.
---
The Architect - Les Pensées
(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)
