Nii, umbes poolteist aastat tagasi ennustasin, et 'Donald Trump - võidab jälle'. Selgub, et ma polegi prohvet.
Donald Trump, vastupidi ennustatule, kaotas. Samas, vaadakem numbreid. Nagu Donald ise märkis, pole seni ükski ametis olev president nii palju hääli saanud. Seda numbrit tuleb siiski teatava kriitikaga hinnata: USA kodanike arv on samuti kasvutrendis olnud. Juhul, kui Donaldile meeldib numbreid lugeda, siis pole väljakutsuja samuti nii palju hääli saanud, kui Joe Biden.
Neid numbreid kutsub Donald vandenõuks. Kogu riigi meedia, üheskoos kohtuvõimuga, on tema vastu. Milline võimalus surra märtrina.
Üritas, mis ta üritas, nimetas lausa kohtunikke oma äranägemise järgi, ent vaata, nad kõik osutusid reeturiteks. Kahtlustatakse, et viimase võimalusena järgib Donald Savisaare kutsungit: Valget Maja rünnatakse. See kutsung võib endaga kaasa tuua rahutusi, lausa verevalamisi, ent üks on kindel - Donald ei ole enam president. Kui ta eriti hästi ponnistab, võib ta endale lausa terroristi staatuse omandada.
Kas Donald kandideerib veel? Väga ei. Sellistel meestel pole tuuma, mis sunniks neid peale kaotatud lahingut jalule tõusma ja uuesti üritama. Ohjah, vinguda ja viriseda, et maailm on tema suhtes ebaõiglane olnud, seda jätkab ta kuni elupäevade lõpuni.
Ent mis saab Donaldi järgijatest? Omades mõningat kogemust evangeelsete kristlaste kommuunist, arvan, et Donald unustatakse nii kiiresti kui võimalik. Prohvetite sõnumid pole ju kunagi kulla väärtusega; need sõltuvad ajast ja asjaoludest. Evangeelne kristlane ei hakka lahendama ülesannet, mis tema mõistusest üle käib. Käiku lastakse 'Issanda plaan on imeline'. Evangeelne kristlane ei saa kunagi taganeda sellest, millesse ta usub, küll aga sellest, kuidas ta seda mõistis.
