reede, 30. september 2022

tühine teema

Sedavõrd, kui mul on olnud kokkupuuteid vene rahvaga, jagunevad need kaheks: 1. neid tuleb karta, 2. neile tuleb kaasa tunda. Reeglina siis mõlemat.

Käesolev sündmustik sunnib meile peale sedasama mustrit: tunne kaasa ja karda.

Kuulge vennad, ma hakkan sellest väsima, nii kaasa tundmisest kui kartmisest. Mul on raskusi kaasa tunda rahvale, kes tapab ja vägistab vabasid rahvaid. Ühtlasi on mul aeg otsa sanud kartmisest, nähes, kui armetu see rahvas õieti on. Võtku vene rahvas ennast lõppeks käsile, või ongi sellega lõpp. Saagu vene rahvas aru, et osasaamine ühiskonnast nõuab empaatiat ja kaasamõtlemist. Mitte, et üks rahvus valitseks kõigi teiste üle. Kas tõesti peame Kremlit pommitama tuhande aastaseks puutumatuks kartulipõlluks tõestamaks seda?

Venelased, ma pöördun nüüd teie poole: milline on teie tuleviku nägemus? Alistate Ukraina, alistate Baltikumi; mis edasi? Ma pöördun vähegi mõtleva venelase poole sõnumiga: kui teie võidate - siis teie kaotate. Andke minna, mina olen valmis. Ajad on pöördunud, näete seda isegi.

Venelased, me kutsume teid mõistlike rahvaste sekka. Rahvaste sekka, kus kodaniku hääl on pea sama tõhus kui peaministri hääl. Tingimusel, et kodanik oskab oma seisukohta argumentidega selgitada. See on uus olukord teie jaoks, ma tean, ma mõistan, olen isegi elanud Nõukogude võimu all. Siiski, meie saavutasime vabaduse - olgu see teile eeskujuks.

Kas tõesti igatsete tagasi monarhiat, kus keegi ütles ja tegi, sõltumata teie arvamustest, lihtsalt selleks, et hoida üleval miskit rahvuslikku uhkust - et, me oleme ometi venelased? Rahvus, kellega keegi ei arvesta, rahvus, keda keegi ei hinda, rahvus, keda keegi ei karda. Sest tõesti, tänaseks on nii, et venelast ei kardeta ega austata - teie tsaar, seltsimees Putin on hävinud.

Nüüd on aeg vene rahva jaoks valikute tegemiseks, olgugi see neile uus ja raske asi. Seniselt "minu tsaar" asemel otsustanud kõike, peab nüüd lihtsurelik vene baaba sõna võtma. See on raske, harjumatu, ma mõistan.

Aga ometi, siin me lõppeks oleme: kas vene rahvas pühitakse üldse ära, või on vähegi lootust. Mulle meeldiks lootus rohkem. Olen kohtunud kümnete, et mitte ütelda sadade vene rahvusest tegelastega, ja võin kinnitada, et mitte kõik neist pole sead, keda me eestlastena vihkame.

Veelkord, sõnad mis ma oma blogis kasutan, pole juhuslikud, päevalisest juhtumist mõjutatud, vaid märksa pikemast ajaloost.

Kui tänased sakslased on pidanud maksma hingehinda, tõestamaks, et nemad pole Hitleri mõttekaaslased, tulgu sedasama hinda maksta ka venelastel. Ja ma mõtlen seda tõsiselt.

 

Head päeva jätku
Vaba Eesti, vaba kodanik
McNeo

Lisa kommentaar

Täida väljad