McNeo kodanikublogi

Võtsin ülesandeks endale selgeks teha Covid-19 vaktsiini olemus ja toime. Olgugi, et ma teemat varem juba põgusalt mõistsin ja teadust usaldan, tekitavad viimati omandatud teadmised ja järeldused mõningat muret. Aga alustagem otsast pihta, mis asi on üldse viirus, kuidas ta levib ja miks ta kahjulik võib olla. Suure osa ametlikust infost hankisin ravimiameti, terviseameti ja vaktsineeri.ee kodulehelt. Interneti avarustest leitud linke ei hakka ma siia panema, et vältida vandenõuteoreetiku kuvandit.

Järgnev selgitus ei ole küll piinlikult täpne, ent selle eest nii lihtne, kui ma seda üldse teha oskan.

Mis on viirus?

Viirus on väga keeruline molekul. Viirust ei loeta elusa looduse hulka, kuna ta ise ringi ei sebi ega paljune. Viirus levib reeglina kehavedelike abil (sülg, higi, uriin, veri jms). Kui viirus satub kontakti oma ohvriga, ehk rakuga, kutsub rakk viiruse endale külla. Rakk loeb viiruselt saadud informatsiooni ja otsustab selle põhjal midagi tootma hakata. See miski võibki osutuda organismile kahjulikuks. Seda miskit kutsutakse haiguseks või haigustekitajaks.

Palju segadust tekitab ka viiruse ja selle tekitatud haiguse nimede segamini kasutamine. Covid-19 on haigus, mille on tekitanud viirus SARS-CoV-2. Kes mäletab HIV'i ja AIDS'i teemat, siis ka seal on viiruseks HIV ja selle tekitatud haiguseks AIDS. HIV'i vastu muideks vaktsiini veel pole, samas on ravimeid, mis pärsivad selle viiruse põhjustatud haigust.

Mis on vaktsiin?

Vaktsiin on samuti väga keeruline molekul. Vaktsiini ülesanne on panna organism tootma antikehasid, mis võitleksid kas viiruse, või selle tekitatud haiguse vastu. Traditsiooniliselt on vaktsiin nõrgestatud viirus, mis suurt pahandust ei jaksa tekitada, ent käivitab antikehade tekke. Kaasaegsemad vaktsiinid annavad organismile juhiseid vastavate antikehade tekitamiseks. Lõppkokkuvõttes hävitab viiruse või haigustekitaja ikkagi organism ise.

Muret tekitavad küsimused.

Covid-19 vaktsiini(de) puhul on kolm muret tekitavat küsimust.

• Esiteks ei ole teada, kui kaua selle mõju kestab. Võib juhtuda, et me jäämegi igal sügisel uut süsti saama.
• Teiseks pole selge, kas vaktsiini saanu on nakatusohtlik või mitte. Statistika selle kohta puudub, kuna seda pole lihtsalt uuritud.
• Kolmandaks ei tea me vaktsiinide järelmõjusid aastate pärast. Põhjus, miks vaktsiinile roheline tee anti, oli selles, et meeleheitlik aeg nõuab meeleheitlikke tegusid.

Üks mure on veel, õigemini järeldus - maailm pole enam kunagi endine. Pandeemiad ei lõppe kunagi, tuleb uus ja järgmine, mingu selleks aasta, viis või kümme. Saime õppetunni, et ohjeldamatu reisimine ning rahvarohked üritused maksavad mingil hetkel valusalt kätte. Isegi kui aasta pärast on Covid-19 suhtes saavutatud suhteline kontroll, paneb iga järgmine uudis võimalikust uuest viirusest põntsu majandusele. Tuleb hakata kohanema uue mõttelaadiga ning arvestusega, et majandust ei hoia enam üleval turism ega rahvarohked üritused.

Ühe vandenõuteooria siiski lõppu lisan. Pole võimatu, et 'metsalise märk' saabki tõeks. Sedakorda siis märgina, kes on vaktsineeritud ja kes pole.

Lõpetuseks tuju tõstev laul viirusest.

(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)